Kivist voodriga välissein | Krohvitud välissein | Laudisega välissein | Mittekandev sisesein | Kandev sisesein | Korterite vaheline sein
Välisseinaelemendid
Kõik välisseinaelemendid on soojustatud ning elementidele on naelutatud, krunditud ja üks kord värvitud puitvälisvooder. Kui klient ei soovi välislaudisega viimistletud maja, tarnime välisseina konkreetse viimistlusmaterjali (krohv, voodrikivi vms) jaoks sobiva lahendusega. Aknad monteerime välisseina elementidesse tehases. Vaid väga suured aknad ja rõdu- ning välisuksed tarnime eraldi. Need paigaldatakse peale hoone põhimontaaži lõpetamist.
Seinapaneelide karkass valmistatakse sorteerimisklassile C18 – C24 (EN 518) vastavast kalibreeritud puidust niiskusega 15±3%. Välisseina karkassi valik sõltub hoone tüübist, soojusisolatsiooni nõuetest sihtriigis ning vertikaalsetest koormustest, mida sein vastu peab võtma. Üldiselt on välisseina põhikarkasside paksused 145 – 245 mm, millele lisandub 45 mm paksune lisakakrass. Kõige levinum välisseina karkass on 195 + 45 mm, kus on 250 mm mineraalvilla.
Kasutame oma välisseinte siseruumi poolel 45 x 45 mm lisakarkassi, mis täidetakse isolatsioonimaterjaliga ning mis võimaldab elektri kõride ja karbikute paigaldamist välisseinaelementidesse aurutõkke kilet vigastamata. See on väga oluline elamu õhutiheduse tagamiseks.
Transpordivahenditest ning tehase ja ehitusplatsi tööohutuse tagamisest tulenevatest piirangutest lähtudes on seinaelementide maksimaalseks pikkuseks 9 m ja kõrguseks 2,85 m.
Välisseinte soojajuhtivusarvude tabel
Soojustus (mm) | U-väärtus (W/m²K) kui Λ= 0,037 W/mK |
U-väärtus (W/m²K) kui Λ = 0,033 W/mK |
---|---|---|
200 | 0,20 | 0,19 |
250 | 0,17 | 0,16 |
300 | 0,14 | 0,13 |
Kivist voodriga välissein
Puitmajade vooderadamine kivivoodriga ühendab kahte positiivset aspekti – heade soojustehniliste omadustega puitkarkass-sein kaetakse kivivoodriga, mis annab hoonele väärtusliku ning pikaealise katte. Kivivoodri ladumist saab alustada peale põhimontaaži – kõik seinaelemendid, vahelaed ja katusekonstruktsioonid on paigaldatud ja kinnitatud. Kivivoodri puhul tuleb arvestada lisakoormusega vundamendile ning vajaliku kivivoodri toetuspinnaga vundamendil. Kivivoodrina võib kasutada erinevaid kive – silikaat-, keraamilisi- või looduskive. Kivivoodri ladumisel tuleb silmas pidada, et kivi ja puitelemendi vahele oleks jäetud korralikku õhutust tagav ventileeriv vahe. Samuti on oluline kivivoodri ankurdamine puitseina külge.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust kivivoodriga välisseina kohta.
Krohvitud välissein
Tingituna arhitektuursetest kaalutlustest või piirkonnas väljakujunenud ehitustraditsioonidest, soovitakse välisseinu sageli ka krohvida. Välisseinte krohvitöödega saab alustada kohe, kui on lõpetatud maja põhimontaaž – kõik seinaelemendid, vahelaed ja katusekonstruktsioonid on paigaldatud ja kinnitatud ning maja on muudetud ilmastikukindlaks. Seejärel paigaldatakse tehases eelmonteeritud vertikaalsetele roovidele krohvialune tsementplaat ning hoone krohvitakse vastavalt kasutatavate materjalide paigaldusjuhistele.
Lisatud joonis esitab välisseina põhimõttelist lahendust ventileeritava krohvisüsteemiga.
Laudisega välissein
Välisseinad võib katta nii horisontaalse kui ka vertikaalse laudisega ning vertikaalse liist- või kastlaudisega. Laudisega kaetud välisseinad on kõrge valmidustasemega elemendid, sest ka akende ja välisuste puitpaled ning veeplekid paigaldame tehases. Peale seinaelementide montaaži ehitusplatsil jääb teha vaid elementidevaheliste jätku- ja nurgaühenduste kinniehitamine ning puuduva laudise paigaldamine nimetatud kohtadesse.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust horisontaalse laudisega välisseinast.
Siseseinaelemendid
Meie majakomplekti kuuluvad nii kandvad kui ka mittekandvad siseseinad ning korter- või ridaelamute puhul korteritevahelised seinad. Lisaks ruumide üksteisest eraldamisele on siseseinte eesmärgiks kogu majale jäikuse andmine – ühendades siseseinad välisseinte ja vahelagedega, millele mõjuvad tuulekoormused, tagatakse hoone stabiilsus.
Meie standardiks on kasutada kõikides kandvates ja mittekandvates siseseintes pealmise kipsplaadi kihi all jäigastavat puitlaast- või OSB plaati. Lisaks hoone jäikuse tagamisele parandab puitlaastplaadi kasutamine ruumidevahelist helikindlust ning võimaldab seintele riiulite, kappide või muude koormuste kinnitamist. Kõik siseseinad täidetakse isolatsioonimaterjaliga, milleks on tavaliselt klaasvill, mis veel omakorda tõstab ruumidevahelist helikindlust.
Niisketes ruumides kaetakse seinad spetsiaalselt niiskete ruumide jaoks mõeldud orgaaniliste ainete vaba komposiitplaadiga (näieks Glasroc GHOE), millele hiljem ehitusplatsil – enne keraamilise plaadi paigaldamist – tehakse hüdroisolatsioon.
Mittekandev sisesein
Mittekandvad siseseinad on ruume eraldavad seinad, mis on isekandvad ehk need ei ole kavandatud vertikaalsete koormuste vastuvõtmiseks.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust mittekandva siseseina kohta.
Kandev sisesein
Kandvad seinad võtavad vastu vahelae ja / või katuse vertikaalseid koormusi. Kandvate siseseinte jäikuse tagab kahele poole karkassi paigaldatud puitlaastplaat, mis on meie seinte puhul standardiks. Kandvate siseseinte karkassi paksus sõltub konkreetse elamu arhitektuursest lahendusest tulenevast koormuste skeemist ning hoone asukoha lumekoormustest.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust kandva siseseina kohta.
Korterite vaheline sein
Korteritevahelised siseseinad peavad tagama nõutud heli- ja tulekindluse. Korteritevahelised seinad isoleeritakse kivivillaga, plaadistuse kihtide arv sõltub konkreetse hoone korruselisusest ja tulekindluse nõuetest.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust korterite vahelise seina kohta.